Aga mida õpilased teevad?

Kui õpetajate teekonnast digitaalselt kõrgelt haritud kodanikeks on mitmel korral räägitud siis trimestri lõpul oleks paslik kiita ka õpilasi ning võtta kokku nende ägedad tegemised digiõpetuse tundides. Siinkohal on esitatud muidugi vaid põgusad näited õpilaste töödest.

Tegusad on olnud 6. klassi õpilased, kelle toimetamised digiõpetuses on olnud seotud bioloogia tundides õpitavaga. Nii kujundati õppekäiku tutvustavad postrid postermywall keskkonnas.

Elisabethi töö: dazzle (2)

Komposti valmistamise eksperimendist valmisid videod (siin Anastacia ja Mari-Anni video) ja kodulehekülje loomise ülesandes tegi Pille-Riin valmis lehe, kuhu lisada ülevaade ka tulevikus saadavatest teadmistest.

Teine ja kolmas klass harjutasid esitluste tegemist ning otsisid infot nende loomade ja taimede kohta, millega loodusõpetuse tunnis tegelesid. Anna ja Linde tegid esitluse pandakarust, Jass uuris aga teelehte.

5. klass koostas lõiminguna inimeseõpetuse tunnis käsitletud tervisliku toidu teemaga virtuaalse tahvli padlet-keskkonnas. Elis uuris, kuidas teha chia-pudingit .  Viiendikud katsetasid ka pilditöötlust. Karla töö Pixlr keskkonnas on näiteks selline:

pixlr.jpg

Neljandikud joonistasid Pixton programmis koomiksit ning panid ise kokku gif-pilte. Miguel pildistas Kasperit ja Germanit ning tegi sellise liikuva pildi:

CJcOvD

Ja muidugi osalesid suured ja väikesed õpilased Hour of Code programeerimisnädalal ning kirjutasid koodi selleks, et tige lind saaks kinni püüda oma põlise vaenlase rohelise sea. Soovijatel on võimalik ka ise KoodiTunnist osa võtta. Meie õpilaste lemmikülesanne asub siin.

pizap.com15125942884031

Järgmise trimestril on plaanis õpilastele tutvustada robootikat ja erinevaid pildistamis- ning salvestusvõimalusi ning keskenduda veelgi rohkem koostööoskuste arendamisele.

 

 

 

HITSA ProgeTiigri koolitus

progetiigerblogisse

Novembri viimasel kolmapäeval kogunesid õpetajad arvutiklassi, et osaleda HITSA ProgeTiigri koolitusel. Koolitusel keskendusime tutvumisele ProgeTiigri poolt väljaantud kogumikuga. Kogumikuga saab tutvuda siin. Vaatasime, kuidas leida huvipakkuvaid keskkondi erinevate kooliastmete ja tegevusvaldkondade kaupa.

Pärast teoreetilist osa said õpetajad katsetada programmeerimiskeskkondi Code.org ja Scratch. Õpetajad oli tõeliselt loovad ning said neile antud programmeerimisülesannetega väga edukalt hakkama. Kõikide osalejate üle saab olla väga uhke! Suur aitäh ka Saara-Leele ja Keitlinile neljandast klassist, kes õpetajaid programmeerimisel juhendasid ja nõu andsid!

Koolituse esitlus asub siin.

 

 

E-õppe päev Puhja Gümnaasiumis

16.novembril toimus meie kooli selle õppeaasta esimene e-õppe päev ehk päev, kus õpilased õppisid kodus ja õpetajad õppisid koolis. Toimus Innove poolt toetatud koolitustsükli “Muutunud õpikäsituse rakendamise soodustamine ja õpetajate liidrioskuste ja professionaalse arengu toetamine Puhja koolis, kasutades õpikogukonna meetodit” esimene moodul.

e-opebligisse1.jpgKõik e-õppe päeva ülesanded olid õpilaste jaoks kättesaadavad eraldi lehel ning soovijatel oli võimalik ülesannete lahendamiseks kasutada ka arvutiklassi. Vastavalt kooli õppekavale toimub meie koolis õppeaasta jooksul kolm e-õppe päeva, mille õpitegevused on kantud eesmärgist arendada nii õpilaste kui õpetajate digipädevust.

Programmeerimisnädal Puhja koolis

Enne sügisvaheaega osalesid Puhja kooli õpilased Euroopa programmeerimisnädalal Code Week. Esimese ja neljanda klassi õpilased katsetasid tahvelarvutitega dinosaurus Daisyle korralduste andmist ning proovisid muinasjututegelast Elsat ettenähtud trajektooril liikuma panna. Neljanda klassi poisid ja tüdrukud kirjutasid programmi ka õpikeskkonnas Scratch.

CodeCombat keskkonnas kirjutasid Python programeerimiskeelt kasutades koodi seitsmendikud.

Miks õpetada lastele visuaalset programeerimist?

Selleks, et lapsed mõistaksid, et progemine pole midagi ülikeerulist.

Selleks, et anda neile võimalus harjutada põhjus-tagajärg seoses nägemist.

Selleks, et areneks nende loogilise mõtlemise võime ja oskus näha detailide kogumis suurt pilti.

pizap.com14792889276111.jpg

Digiminut 12.mail

Tänasel digiminutil tutvustasin minu meelest väga vahvat ja õpetajatele palju tegutsemisvõimalusi pakkuvat keskkonda LearningApps. Kahjuks tuli kohale vaid kaks õpetajat, kellest ühe puhul tuli välja, et tema on juba aktiivne keskkonna kasutaja. Võib olla, et teised õpetajad pidasid LearningApps’i selle nime tõttu millekski väga keeruliseks või hoomamatuks. Asi võis olla ka selles, et meie digikeskkondades väga osav eesti keele õpetaja Ruth andis eelmisel nädalal avatud tunni, kus sama keskkonna kasutamist demonstreeris ning seega olid kõik asjast huvitatud endale juba keskkonna kasutamise selgeks teinud. 

Puhja kooli edulugu

Kõik uuendused, mis hiljem võivad näida eduna, leiavad tegelikkuses aset nõudlus- või vajaduspõhiselt. Kuivõrd riiklikusse õppekavasse on ju tegelikult innovatsioon sisse kirjutatud, peab iga kool arenema innovaatiliselt tõusvas joones. Teisalt nõuavad praegused õppimis- ja õpetamispõhimõtted õpetajalt väga palju ja mingid ettevalmistavad või näitlikud tegevused lihtsalt peavad muutuma kiiremaks, hõlpsasati käsitletavateks või lihtsalt ümberkorraldatavateks. Seega siis ühelt poolt nõudmine ja teisalt vajadus.

Iga muudatus, ka positiivne, nõuab aga väljumist harjumuspärasest mugavustsoonist: tuleb leida endas julgus uusi lähenemisviise katsetades eksida, teist teed minna ja lõpuks lahenduseni jõuda.

Edule viib palju teid, oluline oli välja selekteerida see üks ja esmaarendust vääriv tee.

Arvame, et meie kooli tänase eduloona võikski välja tuua liikumise uue õppimisparadigma suunas, kus ühtviisi õppija rollis on nii õpetajad kui õpilased.

Mõte, et tehnoloogiad ja tehnikad täiustuvad ning õpilased, õpetajad peavad nende arenguga kaasas käima, ei olnud tõepoolest enam ammu uus. pigem oli aga inimressursi areng ikka sammu võrra maas. Tõeline muutus mõtteviiisis sai konkreetse alguspunkti 2013 aasta kevadel kooli juhtkonna eestvedamisel. Muudatused otsustati ellu viia kohe ja kui vähegi võimalik väga vähese üleminekuajaga.

Kaardistasime oma kooli hetkeolukorra ja leidsime, et ei e-kooli kasutamine ega õpetajate koolitamine ei ole tänapäeval enam piisav innovatsioon.  Ka blogid, sotsiaalvõrgustikes olemine ja online suhtlus liigitub tänapäeva kontekstis tavapäraseks tegevuseks , mitte uuenduseks.

Võtsime tööle haridustehnoloogi, vaatasime üle infojuhi tööülesanded, moodustasime kodulehe ja sotsiaalvõrgustiku paremaks haldamiseks, ideede genereerimiseks töögrupid ja kuulutasime laiemateks eesmärkideks paberivaba asjaajamise, dokumentatsiooni haldamise ja nn pildil olemise.

Meie eesmärkide püstitus tulenes soovist vastata tänapäevase organisatsiooni,  täpsemalt tänapäevase kooli nõuetele.

Lühike periood on andnud meile tagasisidet, et tehnoloogia areneb pidevalt omasoodu ja sellele järele jõudmine ei olegi alati eesmärk omaette, kõige raskem on protsessi algusest peale olnud oma töötajate suhtumise muutmine.

Õpetajatele esitab uus paradigma paraja väljakutse: tuleb enesele tunnistada, et klassi ees seisjana ei oma nad enam teadmiste monopoli. Selle asemel võib tekkida olukordi, kus õpilane õpetajast targemgi on. Samas avab muutunud olukord õppimise juures hoopis uue dimensiooni, kaasates aktiivselt ka õpilasi, kes on liikunud passiivselt teadmiste vastuvõtja positsioonilt aktiivse kaasalööja ja ühisesse protsessi panustaja rolli.

Me oleme alles oma eduloo alguses. Meil on hästi toimiv juhtgrupp ja kõvasti potentsiaali arenguks. Meil on õpetajate seas tugev arvamusliidrite grupp, kellega koos kooli arendada. Projektitööde, kooli avatuse ja õpetajate koolitamisega on meil plaan kasvada suurepäraselt toimivaks innovaatiliseks organisatsiooniks.