Teine digiminut

Teine digiminut toimus 31.märtsi varasel pärastlõunal ning kohal olnud kuuele õpetajale tutvustati jeopardylabs.com keskkonda. 

Advertisements

Esimene digiminut

Puhja kooli esimene digiminut toimus esmaspäeval, 24.märtsil ning selles osales 16 õpetajat. Kokkusaamisel tutvustasime prezi.com esitluskeskkonda, selle võimalusi nii olemasolevate esitluste kasutamiseks kui ka uute esitluste loomiseks.  

Puhja kooli edulugu

Kõik uuendused, mis hiljem võivad näida eduna, leiavad tegelikkuses aset nõudlus- või vajaduspõhiselt. Kuivõrd riiklikusse õppekavasse on ju tegelikult innovatsioon sisse kirjutatud, peab iga kool arenema innovaatiliselt tõusvas joones. Teisalt nõuavad praegused õppimis- ja õpetamispõhimõtted õpetajalt väga palju ja mingid ettevalmistavad või näitlikud tegevused lihtsalt peavad muutuma kiiremaks, hõlpsasati käsitletavateks või lihtsalt ümberkorraldatavateks. Seega siis ühelt poolt nõudmine ja teisalt vajadus.

Iga muudatus, ka positiivne, nõuab aga väljumist harjumuspärasest mugavustsoonist: tuleb leida endas julgus uusi lähenemisviise katsetades eksida, teist teed minna ja lõpuks lahenduseni jõuda.

Edule viib palju teid, oluline oli välja selekteerida see üks ja esmaarendust vääriv tee.

Arvame, et meie kooli tänase eduloona võikski välja tuua liikumise uue õppimisparadigma suunas, kus ühtviisi õppija rollis on nii õpetajad kui õpilased.

Mõte, et tehnoloogiad ja tehnikad täiustuvad ning õpilased, õpetajad peavad nende arenguga kaasas käima, ei olnud tõepoolest enam ammu uus. pigem oli aga inimressursi areng ikka sammu võrra maas. Tõeline muutus mõtteviiisis sai konkreetse alguspunkti 2013 aasta kevadel kooli juhtkonna eestvedamisel. Muudatused otsustati ellu viia kohe ja kui vähegi võimalik väga vähese üleminekuajaga.

Kaardistasime oma kooli hetkeolukorra ja leidsime, et ei e-kooli kasutamine ega õpetajate koolitamine ei ole tänapäeval enam piisav innovatsioon.  Ka blogid, sotsiaalvõrgustikes olemine ja online suhtlus liigitub tänapäeva kontekstis tavapäraseks tegevuseks , mitte uuenduseks.

Võtsime tööle haridustehnoloogi, vaatasime üle infojuhi tööülesanded, moodustasime kodulehe ja sotsiaalvõrgustiku paremaks haldamiseks, ideede genereerimiseks töögrupid ja kuulutasime laiemateks eesmärkideks paberivaba asjaajamise, dokumentatsiooni haldamise ja nn pildil olemise.

Meie eesmärkide püstitus tulenes soovist vastata tänapäevase organisatsiooni,  täpsemalt tänapäevase kooli nõuetele.

Lühike periood on andnud meile tagasisidet, et tehnoloogia areneb pidevalt omasoodu ja sellele järele jõudmine ei olegi alati eesmärk omaette, kõige raskem on protsessi algusest peale olnud oma töötajate suhtumise muutmine.

Õpetajatele esitab uus paradigma paraja väljakutse: tuleb enesele tunnistada, et klassi ees seisjana ei oma nad enam teadmiste monopoli. Selle asemel võib tekkida olukordi, kus õpilane õpetajast targemgi on. Samas avab muutunud olukord õppimise juures hoopis uue dimensiooni, kaasates aktiivselt ka õpilasi, kes on liikunud passiivselt teadmiste vastuvõtja positsioonilt aktiivse kaasalööja ja ühisesse protsessi panustaja rolli.

Me oleme alles oma eduloo alguses. Meil on hästi toimiv juhtgrupp ja kõvasti potentsiaali arenguks. Meil on õpetajate seas tugev arvamusliidrite grupp, kellega koos kooli arendada. Projektitööde, kooli avatuse ja õpetajate koolitamisega on meil plaan kasvada suurepäraselt toimivaks innovaatiliseks organisatsiooniks.